Smolenski oblast

Smolenski oblast
	vene Смоленская область (Smolenskaja oblast)
	Smolenski oblasti lipp Smolenski oblasti vapp
	Pindala: 49 676 km²
	Elanikke: 863 987 (2024)
	Rahvastikutihedus: 17,4 in/km²
	Keskus: Smolensk

Smolenski oblast on 1. järgu haldusüksus (oblast) Venemaal Keskföderaalringkonnas. Piirneb läänes Valgevenega.

Ajalugu

Smolenski linna ümbritsevaid maa-alasid ühendava Smolenskimaa esmane riiklik moodustis oli Smolenski vürstiriik, mis rajati 1054. aastal ja arenes kiiresti tänu kesksele asendile Venemaal. 12. sajandi lõpuks oli Smolenskimaast saanud Ida-Euroopa üks tugevaimaid riike ning Smolenski dünastia hoidis enda kontrolli all Kiievi-Vene trooni. 1240. aastal, kui mongolid Venemaad rüüstasid, säästsid mongoli väed küll Smolenskit, ent linn pidi hakkama Kuldhordile andamit maksma.

14. sajandil muutus piirkond Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ja Moskva suurvürstiriigi vahelise võimuvõitluse objektiks. Viimane iseseisev Smolenski vürst oli Georgi, kelle valitsusajal vallutas Leedu suurvürst Vytautas linna kolm korda: 1395, 1404 ja 1408. Lõpuks läksid linn ja Smolenskimaa Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi koosseisu.

Aastatel 1404–1514 oli Smolenskimaa Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi koosseisus. Pärast linna tagasivallutamist asuti seda kindlustama ja 1597–1602 ehitati paksude müüridega kivist Smolenski kreml. Sellest hoolimata vallutasid Poola väed Smolenski 1611. aastal pärast 20-kuulist piiramist ning linn ja Smolenski vojevoodkond jäid Rzeczpospolita koosseisu. 1654. aastal vallutasid Venemaa tsaaririigi väed tsaar Aleksei Mihhailovitši juhtimisel Smolenskimaa, piirasid pealinna Smolenskit, mis lõpuks alistus. 1667. aastal sõlmitud Andrussovo vaherahuga jäi Smolensk ja Smolenskimaa Venemaa tsaaririigi valdusse.

Smolenskimaa kuulumise ajal Rzeczpospolita koosseisu moodustus aadliseisus šlahta (служилое дворянство), mille eriõigused säilisid ka Smolenskimaa liitmisel Venemaa tsaaririigiga ja Smolenski šlahtapolgus teenides. Šlahta seast on pärit Venemaa silmapaistvaid sõjaväelasi, riigi- ja kultuuritegelasi ning teadlasi: Potjomkinid, Nahhimovid, Glinkad, Vonljarjarskid, Hrapovitskid, Engelhardtid. Šlahtaadlikele lubatud privileegide eest oli neil keelatud abielluda katoliku usku poolataridega, anda lapsi õppima väljapoole Venemaad või võtta välismaalt (katoliku usutunnistusega riikidest) koduõpetajaid.

Rahvastik

2009. aasta alguses oli oblasti rahvaarv 974 100, 2021. aasta alguses 921 620. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe (2020. aastal -9286) tõttu.

2010. aastal olid 94,6% oblasti elanikest venelased.

Oblastis on 15 linna: Smolensk, Vjazma, Roslavl, Jartsevo, Safonovo, Gagarin, Desnogorsk, Rudnja, Dorogobuž, Jelnja, Sõtšovka, Potšinok, Veliž, Demidov ja Duhhovštšina. Oblastis on ka 10 alevit.